RELVITU VÕITLUS
DOKUMENTAALFILM ,52 MIN
Ühe legendi kohaselt on tänapäeval kõige enim harrastatav võitluskunst maailmas - karate- saanud alguse Indiast buda munkade kloostritest. Koos rändmunkadega jõudis iidne võitluskunst Hiina ja Jaapanisse. Karate võitluskunsti alusprintsiip on „ karate ni sente nashi“ – karates ei ole esimesena lööki ehk algul kaitse ja alles siis rünnak. Oma pere ja kodu kaitseks röövlite ja varaste eest õpetasid rändmungad talupoegadele ja kaupmeestele kaitsetehnikaid . Kaitsetehnika väljaarendamisel võeti aluseks keha füsioloogia kõige efektiivsemad liigutused. Ründetehnikas kasutati teadmisi vastase keha anatoomilisi kaitsmatumaid ja õrnemaid kohti. Enesekaitse tehnikat täiustati igapäevaste tööriistadega kasutamisega - kepp , riisiistutuspulgad , viljapeksu koodid jne. Tänapäevane karate võitlussport sai tuntuks alles peale teist maailmasõda. Pea igasse riiki saabus nn „oma jaapanlane“- instruktor ,kes rajas kohaliku karatekoolkonna. „ Tänu „ raudsele eesriidele lääneriikidega ei saabunud okupeeritud Eestisse nn „ oma jaapanlast „. Heade põhjanaabrite soomlaste ja rootslaste abil jõudsid meieni karatevõitluskunsti tutvustavad raamatud ,žurnaalid. Lünkliku kirjanduse ja pildimaterjali põhjal pidime ise arusaama võitluskunsti tehnikast , liikumise dünaamikast ja idamaise filosoofia põhimõtetest. Olime iseõppijad. Karatesport oli Nõukogude Liidus keelatud . Riik ei usaldanud oma rahval omada karateoskust kui relva. Eesti karate kõrgperioodiks loetakse 1979-1984. Selleks ajaks oli Eestist kujunenud kogu NL juhtivaks karatekeskuseks. Tallinnas toimusid 1979.a. esimesed NL meistrivõistlused . Paljud eestlased tulid sellel ajaperioodil NL meistriteks nii katas kui kumites. Esimeseks meeste raskekaalu NL meistriks tituleeriti eestlane Jüri Veltsberg. Karate harrastus omas ühiskonnas kultusliku staatuse. Tähelepanu vääriv on fakt, et karate võistlusspordiga võisid tegeleda NL vaid täiskasvanud inimene. Tänapäeval on kahjuks valdavalt koolinoorte spordiala .Kuid leiab aina suuremat harrastajaskonda täiskasvanute seas. Karate harrastus on muutunud elustiiliks.
Filmi ülesandeks on tutvustada karated ,kui üht tõhusamat kasvatusdistsipliini isiksuse arengul - julget , kriitilises olukorras otsustusvõimelist ja oma rahvale lojaalseks jääva kodaniku kasvatamisel . Eesti taasiseseseisvumisprotsessis 1991.a. NL relvastatud agressiooni rünnakul oli karatesportlaste otsustav osa kaitsta riiklikult tähtsaid asutusi. Karate nn löögirühmad osales TV ja Raadiomaja , TV masti ,valitsushoone jt riiklikult tähtsate objektide kaitsmisel. Õnneks Eesti taasiseseisvumine toimus ilma inimkaotusteta , mida kahjuks ei saa öelda Läti ja Leedu kohta.
Film tutvustab võitluskunsti erinevaid kasvatusprintsiipe. Käiakse harjutussaalides – dojos . Kommentaarid tuntud karate instruktoritelt. Selgitusi annab Eesti karate koolkanna rajaja Rein Siim. Kajastust saavad sportlikud suurhetked nn keeluajast keeluajani 1979-1984. Siiani on maailma kõige ihaldatuim karate tiitel - meeste raskekaalu maailma meister , kogu Läänemere regioonis , vaid eestlasel Marko Luhamaal (2006). Vaatajale tutvustatakse müstika valdkonda peetavat purustustehnikat- tameshiwarit . Teksitiosas tutvustame idamaiseid mõtteteri ja jaapani haikusi. Vastuse saavad küsimused : mis on karate- , karate, kui harrastussport , karate kasvatuslik osa isiksuse arengul , miks põhjamaa rahvaste kultuuris on palju kokkulangevust jaapani kultuurimõttelaadiga. Otsitakse seoseid budistliku kõrgfilosoofia ja lihtsa , talupoegliku elutarkuse vahel. Ühist on rohkem kui arvata võiks ..
Tahtejõud – tähtsaim kaitsejõu osa. Ilma kaitsetahteta on ka hästi relvastatud ja väljaõppe saanud sõdur kergesti võidetav vaenlase poolt. Vaatajani tuuakse tahtejõu kasvatamise treeningprotsessid üldhariduskoolides , kaitseväes ja teistes jõustruktuurides. Positiivselt on kajastatud patriotistlikud tunded olenemata rahvusest ja usulistest tõekspidamistest. Kui rahval ei ole oma kodu kaitsetahet ei ole ka riiki ega rahvast. .
Filmi üldine õhustik on hariv ja optimistlik. Paneb vaataja süüvima iseendasse ning mõtisklema elu põhiväärtuste üle : hoida elu , jätkata elu ja kaitsta elu. Arendab noorsood patriotistlikul kasvatusel läbi karate harrastamise . Jälgides traagilisi sündmusi tänases Ida-Ukrainas on mõisted iseseisvus ja vabadus saanud reaalse tähenduse. Mõningate mööndustega võiks öelda – „Relvitu Võitlus“ on propagandafilm rahva kaitsevõime ja kaitsetahte suurendamiseks.
Filmi valmimisele aitavad kaasa : Lembit Kolk , Jüri Kraft , Jüri Põld , Priit Kelder ,Villu Mengel , Heikki Krimm , Timur Seifulen , Eduard Tinn , Mati Kooskora , Kalev Põlluaas , Alar Eiche , Olav Kivirand , Ilmar Heinsoo , Igor Neemre ,Edgar Jõeleht , Rein Paluoja , Renee Toome , Marko Luhamaa , Jaanus Rahumägi , Marko Matvere jne.
Film valmib Eesti Vabariigi ja Rahvusringhäälingu koostöös.
Filmi autor ja produtsent , Margus Soom