Sensei Lembit Kolk kiri õpilasele Margus Soom.                             Mai, 2012

 

 Võitluskunst peab enne kõike õpetama iseennast selgelt nägema ,end katsumustes tundma õppima, jääma siiraks ,ausaks ja tagasihoidlikuks. See on KARATE ÕPETUS-kõik muu on teisejärguline.

Harrastaja peab endale kindlasti teadvustama, et tähelepanu tuleb pöörata kolmele aspektile

-          Kehaline

-          Tehniline

-          Vaimne

Jättes mõne neist tähelepanuta ,ei saavuta harrastaja oma eesmärki. Otsustada  ainult, kes on  võitja ja kes kaotaja, ei ole kunagi olnud karate eesmärk. Paljude idamaade võitluskunstide sh karate esmaseks eesmärgiks on eelkõige harrastaja enda TÄIUSLIKUSE  POOLE  LIIKUMINE.

Parim enesekaitse on ohtu vältida. On mõtetu võtta riske, kui on võimalik valida. Kuulsad sõjastrateegid on öelnud, et taktikameister pole mitte see, kes võidab sajast võitlusest sada, vaid see, kes võidab võitluse ilma lahinguta. Ehk teisisõnu : PARIM  LAHING  ON  SEE, MIS  JÄI  PIDAMATA.

Kõrgemal tasemel psühholoogilisi printsiipe silmas pidades, koos pideva praktikaga, aitab leida nõrku kohti vastase kaitses ja tarvitada õigeid tehnikaid õigel ajal. Edasijõudnute tasemel on võimalik vastase liikumist ette aimata.

Kaasaegne karate jaguneb eesmärgi ja kasutuse poolest kolmeks haruks :

-          Karate kui kunst

-          Karate kui sport

-          Karate kui enesekaitse

Ära alahinda kunagi oma vastast.

Psühholoogilisest aspektist võib konfliktsitatsiooni  jagada kolme etappi:

-          Konflikti algus

-          Tegevus või tegevusetus

-          Konflikti lõpp

Kõige olulisem on esimene etapp. Siis on veel võimalik ära hoida füüsilise  jõu kasutamine .

Hirmu ei tunta ,kui ollakse kindel oma üleolekust vastasest.

Hirmu ei tunta, kui ollakse kindel oma käitumise õigsuses kogu  konfliktsitatsiooni  vältel.

Füüsilist poolt arendab treening, psühilist poolt on võimalik arendada erinevate olukordade mõttes läbi mängides.

Sensei   Lembit Kolk ,

  6. dan ,    Eesti politsei eriüksuse Komando „ K „ rajaja  ja pikaajaline juht

 
P.S.  

2012.a. tähistati 40.a. esimestest protokollitud karate võistlustest Eestis. Tähtpäeva  tähistati karateveteranide kokkutulekuga  Budo  Cupil  ja õhtusel koosviibimisel Hiina teerestoranis  Cha  Dao. Karateveterane kogunes üle seitsmekümne. Tutvustati  Eesti karated  meedias. Selle kirja ulatas Lembit Kolk mulle, kui olime lõpetanud esinemise ETV hommikusaates. On hea meel  edastada Teile Eesti kõrgeima mustavöö omaniku, sensei  Lembit Kolk -6.dan,  mõtted.

Õpilane, Margus  Soom.  

(Vt  ETV arhiivist hommikusaadet)